Nähtamatu

See on nagu tume punane niit mis meid ühte köidab, kuid nähtamatu. Nii salakaval, nii ettearvamatu. Nii mõistmatu. Kohati nii valus, kuid samas ka lummavalt hea. Vahest ma kaotan end. Keeldun kuulmast seda, mis on mu peas ja keskendun sellele mis tungib mu südamesse.
See nähtamatu tunne, see piinab mind. Poeb mu hinge ning ei lase uinuda. Vahest see lämmatab, vahest päästab. See on minu nähtamatu mõistatus, miski millest pole aru saada võimalik.
Vahest soovin, et suudaksin hüljata. Lasta lahti, kuid ei. See osake oleks just kui mina, miski milleta ei suuda elada. Nii palju mõtteid ja tundeid, kuid ükski sõna ei suuda seletada.
Kui sul on valus, mu süda tunneb. Kui oled õnnelik, tõusevad mu suu nurgad. Olles sinuga tunnen, et olen jõudnud koju. Tunnen tundeid, mida võimatuks pidasin. See õnn kui vaatan sul silma on lõpputu.
Sa oled just kui võti, mis avab kõik mu lukud.
Nii salapärane ja mõistmatu, kuid ometigi nii hea.



Pildiotsingu shhh tulemus

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Insecurities

Kujutis
  Mõni inimene kindlasti mōtleb, et why the fuk ma nii palju instagrami endast pilte postitan.  Tōsiasi on see et I used to be so fuking insecure about my body. Ma olin see skinny girl, kes oli meeletult kōhn. Kuid samas vôttes gramigi juurde ma tundsin et olen nii paks ja läksin kohe jooksma. Hakkasin kôhulihaseid tegema. Peeglisse vaadates tundsin end nii koledana. Seetôttu käisin ka riides suht nag väike poiss- dressides. See tunne et sa vaatad peeglisse ja ei suuda end aksepteerida on hirmus tunne.     Môni aasta hiljem tundsin just vastupidi, et olen liiga kôhn. Ka need kôige kitsamad teksad olid jalas nagu kotid. Vahet polnud mis ma tegin- ma lihtsalt ei vôtnud kaalust juurde. Ma ei tahtnud olla see skinny girl, kel paistavad roided, kelle käed ja jalad on kondised. Taaskord vaatasin peeglisse ja vihkasin end.  Ma ei olnud kunagi rahul endaga. Ega osanud armastada oma keha. Keha, mis ometigi teeb meie jaoks nii palju.  Ühel hetkel leidsin enda jaoks spordiala, mis igapäevaga aina
Lisateave

Kahepalgelised ussitajad

Kujutis
Hinges on torm muudkui sajab ja sajab äkki aitab? palun. puurid mu südamesse auke. Olen näinud hullemat, don't care. süstid valu mu veeni Kuid oot, mai lase veel lahti. Hoian võidust kahe käega kinni Liigun tippu, jälgides ise enda sihti Öö meenutab patte. Fakk, unetus hoiab hinge rahutuna. Saatan, kas saaksin midagi lunastada? Siit pole minekut, pole tagasiteed. on seisak, on trom. Siit pole pääseteed. Ma ei tule rahus, sest rikutud on mu mentaliteet mõelge enne kui midagi teete, kuradi kahepalgelised ussitajad pinterest
Lisateave

Hall mass aka ühiskonna ideaal

Kujutis
Me ajame taga ideaali, mis meid end lõpuks alla neelab. Ribadeks kisub ja hinge purustab. Otsime perfektsust endale selgeks tegemata, et seda ei eksisteeri. Kõik ei saa olla piltilus, kõik ei saa olla kui maalitud. Naerame teiste üle vaadates nende vigu ja taikistusi. Kuid kes oleme meie, et teiste eludes sobrame? Kas oleme siis ise nii veatud ja perfektsed? Kerge on naerda ja näpuga näidata. Hiljem eemale jalutada nagu poleks eales miskit juhtunudki. Kuid oled sa kunagi pidanud midagi unustama?  Oled sa kunagi proovinud matta valu, mis sind iga sekund lämmatab? Kõnnitakse ringi naerusuil, kuid kas keegi kunagi ka hinge piilub?  Vaadates sügavale silma. Puurides oma pilgu läbi teise pilgu võib märgata palju enamat kui naeratust. Ka väliselt kõige õnnelikum hing kannab endas valu ja kannatust. Meis on mälestusi, mis meid söövad. Tükk tüki järel alla neelavad. Hoida endas igapäevaselt kinni seda paska, mis närib hinge on kohutavalt raske. Vahest tahakas lihtsalt lahti lasta. Meie
Lisateave