Insecurities

 Mõni inimene kindlasti mōtleb, et why the fuk ma nii palju instagrami endast pilte postitan. 

Tōsiasi on see et I used to be so fuking insecure about my body. Ma olin see skinny girl, kes oli meeletult kōhn. Kuid samas vôttes gramigi juurde ma tundsin et olen nii paks ja läksin kohe jooksma. Hakkasin kôhulihaseid tegema. Peeglisse vaadates tundsin end nii koledana. Seetôttu käisin ka riides suht nag väike poiss- dressides. See tunne et sa vaatad peeglisse ja ei suuda end aksepteerida on hirmus tunne.  

Môni aasta hiljem tundsin just vastupidi, et olen liiga kôhn. Ka need kôige kitsamad teksad olid jalas nagu kotid. Vahet polnud mis ma tegin- ma lihtsalt ei vôtnud kaalust juurde. Ma ei tahtnud olla see skinny girl, kel paistavad roided, kelle käed ja jalad on kondised. Taaskord vaatasin peeglisse ja vihkasin end. 

Ma ei olnud kunagi rahul endaga. Ega osanud armastada oma keha. Keha, mis ometigi teeb meie jaoks nii palju. 

Ühel hetkel leidsin enda jaoks spordiala, mis igapäevaga aina rohkem andis enesekindluse olla selline nag olen. Armastada oma keha sellisena nagu see on. Tehes sporti, ei ole see lihtsalt füüsiline tegevus, vaid ka vaimne. Mina hakkasin end armastama ja aksepteerima tänu spordile. Füüsiline tegevus tõi minu ellu vaimse tasakaalu, tahte olla parem inimene. Oskuse armastada läbi enda ka teisi. 

Et miks ma siiski postitan nii palju? Lôpuks suudan end aksepteerida sellena, kes olen. Armastada oma keha ja nautida iga hetke oma elus. Ma tunnen viimaks end oma kehas hästi ja see on meeletult hea tunne. Ma ei tunne vajadust peita end lohvakate riiete alla. 

Meil kõigil on oma insecurities ja see on okei. On oluline aksepteerida ja armastada teisi, kuid veel olulisem on aksepteerida ja armastada end💗