Kahepalgelised ussitajad

Hinges on torm
muudkui sajab ja sajab
äkki aitab?
palun.

puurid mu südamesse auke.

Olen näinud hullemat, don't care.

süstid valu mu veeni
Kuid oot, mai lase veel lahti.
Hoian võidust kahe käega kinni
Liigun tippu, jälgides ise enda sihti

Öö meenutab patte.
Fakk, unetus hoiab hinge rahutuna.
Saatan, kas saaksin midagi lunastada?


Siit pole minekut,
pole tagasiteed.
on seisak, on trom.
Siit pole pääseteed.

Ma ei tule rahus,
sest rikutud on mu mentaliteet
mõelge enne kui midagi teete,
kuradi kahepalgelised ussitajad
Seotud kujutis
pinterest

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Leia ning armasta end igapäev!

Kujutis
Mulle öeldakse tihti, et ajan taga perfektse elu ideaali. Ei mu kallis, see on enesearmastus. Kui sa ise end ei väärtusta, kes siis veel? Mina armastan end, hoolimata sellest, et sina seda teha ei suutnud. Ma väärtustan end ja hindan seda, et oskan hoolida ja armastada. Aga armastada ja hoolida ei saa kunagi ühepoolselt. Siis see väsitab ja lämmatab. Me oleme inimesed, me lihtsalt vajame hoolt ja hellust, kallistusi ja lähedust. Veel rohkem kui teistelt vajame me armastust iseendalt. See on pikk protsess, mis on just kui Ameerika mäed. Vahest üles, vahest alla mäge - aga eks me nii õpimegi. Läbi võlts inimeste, valu ja valetajate. Kuid õnneks valatud pisarad ja avastatud valus tõde pole kunagi lõputu. Neil on lõpp, mis teeb meid kordades tugevamaks ning juhib õigele teele, avades meie silmad. Mõni olukord on valusam kui teine, mõni inimene jätab südamesse suurema tühjuse, kui teine. Milleks end vihata? Milleks end süüdistada? Me kõik teeme vigu, tihtipeale pole need isegi meie vead m...
Lisateave

Sa tahtsid normaalsust, kuid mina see ei ole.

Kujutis
Kõik magamata ööd, mu hullumeelsed ideed. Kõik mu kirjutatud sõnad, mida sa ei vaevunud isegi lugema. Kõik öeldud laused, mis lihtsalt haihtusid kuna sa ei kuulanud. Kuulsid, aga ei iial ei kuulanud. Kõik mu unistused, mis olid sinu jaoks liigagi ekstreemsed, kuid minu jaoks täiesti tavalised. Sa ei toetanud, sest olid vaid sina ja su must-valge maailm. Sinu tõekspidamised, mina ei lugenud. Sa tahtsid normaalsust, kuid mina see ei ole. Inimesed mu ümber, kes olid sinu meelsest nii kuradima totakad. Kuid mina, ma armastan igat üht neist oma veidral moel. Nad on alati olemas, kas sina olid? Sina ja su materiaalsus, ainult asjad ja esemed. Mind kunagi ei kottinud mingid asjad ja kingitused. Mind huvitab vaid su sisemine mina, su hing ja siirus. Kuid me hinged, need ei kontakteerunud kunagi. Sa ei mõistnud mind, sa ei tahtnudki mõista. Üritasid mind nii väga muuta, enda nägemuse järgi voolida. Ma olen kangekaelne, sa tead seda. Väsitan su ära. Ütlesid, et oleme just kui sukk ja saabas...
Lisateave

Hall mass aka ühiskonna ideaal

Kujutis
Me ajame taga ideaali, mis meid end lõpuks alla neelab. Ribadeks kisub ja hinge purustab. Otsime perfektsust endale selgeks tegemata, et seda ei eksisteeri. Kõik ei saa olla piltilus, kõik ei saa olla kui maalitud. Naerame teiste üle vaadates nende vigu ja taikistusi. Kuid kes oleme meie, et teiste eludes sobrame? Kas oleme siis ise nii veatud ja perfektsed? Kerge on naerda ja näpuga näidata. Hiljem eemale jalutada nagu poleks eales miskit juhtunudki. Kuid oled sa kunagi pidanud midagi unustama?  Oled sa kunagi proovinud matta valu, mis sind iga sekund lämmatab? Kõnnitakse ringi naerusuil, kuid kas keegi kunagi ka hinge piilub?  Vaadates sügavale silma. Puurides oma pilgu läbi teise pilgu võib märgata palju enamat kui naeratust. Ka väliselt kõige õnnelikum hing kannab endas valu ja kannatust. Meis on mälestusi, mis meid söövad. Tükk tüki järel alla neelavad. Hoida endas igapäevaselt kinni seda paska, mis närib hinge on kohutavalt raske. Vahest tahakas lihtsalt lahti las...
Lisateave